Kui palju me suudame anda ilma vastutasu saamata ? Maailmas peab olema mingi tasakaal, mingisugune piir, kust üle on liiga palju. Limiit sai täis.
Inimesed arvavad, et üksi olemine paneb Sind tundma üksildaselt, kuid ma ei usu sellesse. Olla ümbritsetud valede inimestega on kõige üksildasem tunne maailmas.
Tegelikult ma saan aru, et see kõik on enda suhtumises. Me ise oleme vastutavad enda õnne eest, aga praegu on seda tõesti raske uskuda. Küll tuleb parem päev. Ma tean seda. Ma usun seda.. ja sellest minu jaoks täiesti piisab. Mõttetu on vinguda ja kurta kui halvasti kõik on, see ei muuda midagi. Me võime üritada näidata ennast ohvritena ja paista nõrgana, võime otsida tähelepanu ning üritada kaaskäijatele selgeks teha, et just meid on elu kõige rohkem peksnud. Ajaraisk. Meil on mingi vajadus kõiges inimesi võrrelda, kõiges võistelda. Igaüks meist on erinev ja ma usun, et kõik siin maailmas on tasakaalus. Kellelgi ei ole eeliseid, lihtsamat elu, paremat iseloomu või huumorisoont. Varem või hiljem läheb kõik nii nagu minema peab. Lihtne on öelda, et asi on ebaaus. Lihtne on otsida süüd mujalt kui iseendast. Tegelikkuses oleme just me ise vastutavad oma elu kvaliteedis. Meile antakse see võimalus ehitada enda elu nii heaks kui palju me suudame ja tahame sellesse panustada. Valik on meie endi teha.
Mul ei ole kõike, mida armastan, aga ma armastan kõike, mis mul on.
-M.
No comments:
Post a Comment