What you do matters.

One day you´re seventeen and planning for someday... and then quietly and without you really noticing someday is today..and someday is yesterday... and this is your life. It´s funny how our past frames us. How the person we used to be never lets loose of the person we are. Past failures and disappointments, even victories take hold of us. They haunt us like ghosts, or visit us like old friends.
 The rule of life is that everything you´ve been looking for comes to you when you stop looking for it.
Human beings are ambicious. I think we waste our moments. We don´t say the things that are in our hearts when we have the chance.  We spend so much time wanting, persueing, wishing. For the most part, it´s okay, ambition is good, chasing things with integrity is good. Dreaming. As long as the chase doesn´t demanish what we already have. The goodness we take for granted, the people we take for granted, the lives, we take for granted. If you don´t belive in yourself, if you don´t belive in something, how can you expect others to ?

Olete kunagi tundnud, et inglise keeles on asju lihtsam väljendada, kergem end arusaadavaks teha ning kõik öeldu ei tundu üldse nii reaalne ?

If people walk away from you, let them go. Your destiny is never tied to anyone who leaves you & it doesn´t mean that they are bad people, it just means that their part in your story is over.

In the end we only regret the chances we didn´t take.

Don´t leave something good to find better, because once you realize you had the best, the best found better.
Selleks, et punktist A punkti B jõuda peab mõnikord läbima terve tähestiku.

Sa kõnnid tänaval, koos Sinuga kõnnib seal veel mitmeid. Päikesekiired soojendavad iga viimsetki ümbritsevat detaili. See kõik on nii ilus. Ent päike loojub ja lõppeb ka päev. Siin Sa oled, üksi, kujuteldavalt reaalsuses. Õieti, reaalsusest eemal, reaalsuses. Tol hetkel Sa tunned, et oled üksi, kuid saad kõigega hakkama ning tunned end tugevana. Sellistel päevadel ütled inimestele asju, mis loevad - unustad tühjad sõnad ning kasutad vaid olulisi.

Tihti laseme tühistel asjadel enda elu prügikasti visata. Tihti laseme faktidel end pimestada ning unustame pisiasjad, mis on tegelikult kõige olulisemad. Ma tahaksin öelda midagi tarka ja ausat, kuid sõnad jäid hammaste taha kinni. Tunnen end rändurina endas ning ükski tee ei tundu piisavalt ohutu, et pääseda vaid väikeste kriimustustega.

On naljakas mõelda, et me kõik tihti mõtleme, et miski ei muutu, et kõik jääb samaks.. aga hiljem tagasi vaadates märkame ikka, et kõik on muutunud. Ma ei kahetse midagi. Kasvõi juba sellepärast, et sel pole mõtet.

The best way to learn to appreciate something is to be without it for a while.

-M.