All we´ve got is right now.

Kumb on halvem — kas ebaõnnestumine või mitte kunagi üritamine ?
Kui meie elu on nii lühike, siis miks me teeme nii palju asju, mis meile ei meeldi ja me ei tee nii paljusid asju, mis meile meeldivad?
Kui sul oleks kõik öeldud ja tehtud siin elus, siis kas selleks hetkeks oled rohkem öelnud või teinud?
Mis on see üks asi, mida sa sooviksid kõige enam muuta siin maailmas?
Kui õnn oleks rahvuslik valuuta, siis mis sorti töö teeks sind rikkaks?
Kas sa tegeled sellega, millesse sa usud või sa lihtsalt teed seda, mida sa oled nõustunud tegema?
Kui inimese keskmine eluiga oleks vaid 40 aastat, siis kuidas sa oma elu teistmoodi elaksid?
Kui suurel määral oled sa tegelikult oma tänase elu kurssi kontrollinud?
Kas sa muretsed rohkem sellepärast, et teha asju õigesti või teha õigeid asju?
Sa sööd lõunat kolme inimesega, keda sa austad ja imetled. Nad kõik hakkavad ühte su lähedast sõbrannat kritiseerima, teadmata, et ta on su sõbranna. See kriitika on vastik ja õigustamatu. Kuidas käitud?
Kui sul oleks võimalik vastsündinule anda üks nõuanne, siis milline see oleks?
Kas sa rikuksid seadust, päästmaks neid, keda armastad?
Oled sa kunagi näinud hullumeelsust seal, kus hiljem nägid loovust?
Kas on mõni asi, mida sa tead, et sa teed seda teistmoodi kui enamik inimesi?
Miks on nii, et need asjad, mis teevad sind õnnelikuks, ei tee seda kõigiga?
Mis on see üks asi, mida oled väga tahtnud teha, aga pole veel teinud? Mis hoiab sind tagasi?
Hoiad sa kinni millestki, millest sa peaksid lahti laskma?
Kui saaksid kolida mõnda teise riiki, siis millisesse ja miks?
Kas sa vajutad lifti kutsumiseks selle nuppu rohkem kui ühe korra? Kas sa tõesti usud, et siis sõidab lift kiiremini?
Kas sa oleksid pigem murelik geenius kui rõõmsameelne ullike?
Mis teeb sinust “sinu”?
Kas sa oled olnud selline sõber nagu endalegi tahaksid?
Kumb on halvem — kas see, kui su hea sõber kolib ära või kui kaotada kontakt sõbraga, kes elab kohe sinu lähedal?
Mille eest sa oled kõige tänulikum?
Kas sa pigem kaotaksid kõik oma vanad mälestused või et sa poleks võimeline enam kunagi looma uusi?
Kas on võimalik teada tõde, ilma sellele väljakutset esitamata?
Kas su suurim hirm on saanud kunagi tõeks?
Kas sa mäletad seda korda 5 aastat tagasi, kui olid äärmiselt endast väljas? On sel tähtsust ka täna?
Mis on su lapsepõlve kõige õnnelikum mälestus? Mis selle nii eriliseks teeb?
Mis ajal oma lähiminevikus tundsid sa end kõige kirglikumalt ja “elus olevamalt”?
Kui mitte praegu, siis millal?
Kui sa ei ole seda veel saavutanud, siis mida on sul kaotada?
Kas oled olnud kunagi kellegagi, ütlemata mitte midagi ja läinud laiali, tundes, see oli teie parim vestlus eales?
Miks religioonid, mis toetavad armastust, põhjustavad nii palju sõdasid?
Kas on võimalik teada kahtluseta, mis on hea ja mis on halb?
Kui võidaksid täna miljon dollarit, siis kas võtaksid end töölt lahti?
Kas sa teeksid pigem vähem tööd või rohkem tööd, mida ka tegelikult naudid?
Tunned sa, et oled “seda” päeva juba sadu kordi enne elanud?
Millal viimati marssisid teadmatusse ainsa kergelt hõõguva ideega, millesse ise tugevalt uskusid?
Kui teaksid, et kõik need, keda sa tead, surevad homme, keda neist sa külastaksid täna?
Kas oleksid valmis vähendama oma eluiga 10 aasta võrra, saamaks äärmiselt veetlevaks ja kuulsaks?
Mis on vahet lihtsalt elus olemisel ja tõeliselt elamisel?
Millal on aeg lõpetada riskide ja tasu kalkuleerimine ning lihtsalt minna edasi ja teha seda, mis on sinu meelest õige?
Kui me õpime oma vigadest, siis miks me alati oleme nii hirmul nende tegemisel?
Mida teeksid teistmoodi, kui teaksid, et keegi ei mõistaks kohut su üle?
Millal oli viimane kord, kui märkasid omaenda hingamise heli?
Mida sa armastad? Kas mõni su viimastest tegemistest väljendas avalikult seda armastust?
Kas sa mäletad, mida sa tegid täna, täpselt 5 aastat tagasi? Aga üks päev enne seda? Kaks päeva enne seda?
Otsuseid langetatakse igal ajahetkel. Küsimus on: kas langetad neid ise või lased neid teha enda eest teistel?

You can´t have a positive life with a negative mind.

Kell on lähenemas 3´le. Ilm on sügiseselt hall, õrnalt tuuline ning pärastlõunast on saamas õhtu. Selles on miskit, mis mulle sobib. On külm, on pime, kuid seda kõike soojendab kuum kakao, tuli kaminas, mõni hea film ja pehme bleed.. Kõlab lootustandvalt ?.. Playlistis domineerib juba mitmendat päeva sama lugu. Miks? Ei ole veel välja mõelnud.
Istun värskest õhust küllastunud jahedamapoolses toas ning tunne on kirjeldamatu. Inimestega on raske, inimesteta veel raskem. Kõik ümbritsev tundub nagu sumin, mida mu kõrvad ei teravusta ning ongi vist parem. Hetkeks on tunne nagu oleks maapind mu jalgealt kadunud. Kas see kõik on unes või ilmsi ? Ilmselt ka pikemalt mõeldes jääksin sellele küsimusele vastuse võlgu.
Ma ei tea kas see oleneb tähtede seisust, aastaajast või lihtsalt kehvast ilmast, aga viimaselajal olen kuidagi mõtlik. Mis on õnn ? Rahulolu ? Mida on õnneks vaja ? Kas on olemas selline hetk, kus me oleme siiralt õnnelikud ? Sellel hetkel me mõtleme, et mittemidagi muud ei olekski vaja, et kõik see, siin, just praegu, see ongi ainus mida õnneks vaja ? Ma arvan, et minu õnneks pole palju vaja. Loevad pisiasjad, väikesed detailid, mis koos, kild killu haaval moodustavad terviku. Olgugi, et see õnn kestab vaid viivu ning jätab Sind jälle ootama, mis sest? Peaasi, et see oli ja et seda nautisid. Õnn võib seisneda kallistuses armastatud inimese poolt peale rasket tööpäeva, või kellegi soojast naeratusest vihmaselt hallis esmaspäevahommikus.. või lihtsalt vaniljejäätisest, millel asetsevad punakad maasikalõigud teevad selle maitse täiuslikuks. Mõne jaoks lihtsalt mõnes ülehinnatud uues autos, majas, või kingapaaris. Igaljuhul sõltub see kõik inimesest ja tema väärtushinnangutest. Ma arvan, et peaksime rohkem väärtustama seda, mis meil on praegu, siin, selles hetkes, sest kunagi ei tea kauaks seda jätkub.. Lihtsalt ela, ole, unista ja naudi iga hetke, sest elu on elamist väärt. Lõppudelõpuks kahetseme siiski kõige rohkem seda, mille tegemata jätsime..

Tugev inimene on see, kes hoolimata paljudest ebaõnnestumistest ei kaota killukestki oma esialgsest entusiasmist.

.

If you could be anyone, would you still choose to be yourself ?

M.

What you do matters.

One day you´re seventeen and planning for someday... and then quietly and without you really noticing someday is today..and someday is yesterday... and this is your life. It´s funny how our past frames us. How the person we used to be never lets loose of the person we are. Past failures and disappointments, even victories take hold of us. They haunt us like ghosts, or visit us like old friends.
 The rule of life is that everything you´ve been looking for comes to you when you stop looking for it.
Human beings are ambicious. I think we waste our moments. We don´t say the things that are in our hearts when we have the chance.  We spend so much time wanting, persueing, wishing. For the most part, it´s okay, ambition is good, chasing things with integrity is good. Dreaming. As long as the chase doesn´t demanish what we already have. The goodness we take for granted, the people we take for granted, the lives, we take for granted. If you don´t belive in yourself, if you don´t belive in something, how can you expect others to ?

Olete kunagi tundnud, et inglise keeles on asju lihtsam väljendada, kergem end arusaadavaks teha ning kõik öeldu ei tundu üldse nii reaalne ?

If people walk away from you, let them go. Your destiny is never tied to anyone who leaves you & it doesn´t mean that they are bad people, it just means that their part in your story is over.

In the end we only regret the chances we didn´t take.

Don´t leave something good to find better, because once you realize you had the best, the best found better.
Selleks, et punktist A punkti B jõuda peab mõnikord läbima terve tähestiku.

Sa kõnnid tänaval, koos Sinuga kõnnib seal veel mitmeid. Päikesekiired soojendavad iga viimsetki ümbritsevat detaili. See kõik on nii ilus. Ent päike loojub ja lõppeb ka päev. Siin Sa oled, üksi, kujuteldavalt reaalsuses. Õieti, reaalsusest eemal, reaalsuses. Tol hetkel Sa tunned, et oled üksi, kuid saad kõigega hakkama ning tunned end tugevana. Sellistel päevadel ütled inimestele asju, mis loevad - unustad tühjad sõnad ning kasutad vaid olulisi.

Tihti laseme tühistel asjadel enda elu prügikasti visata. Tihti laseme faktidel end pimestada ning unustame pisiasjad, mis on tegelikult kõige olulisemad. Ma tahaksin öelda midagi tarka ja ausat, kuid sõnad jäid hammaste taha kinni. Tunnen end rändurina endas ning ükski tee ei tundu piisavalt ohutu, et pääseda vaid väikeste kriimustustega.

On naljakas mõelda, et me kõik tihti mõtleme, et miski ei muutu, et kõik jääb samaks.. aga hiljem tagasi vaadates märkame ikka, et kõik on muutunud. Ma ei kahetse midagi. Kasvõi juba sellepärast, et sel pole mõtet.

The best way to learn to appreciate something is to be without it for a while.

-M.

People who want to stay in your life will always find a way.

  Parem jalg.. vasak jalg... parem jalg... vasak jalg... vahel ei teagi, kuhu teel oled, aga muudkui liigud... sest teisiti ju ei saakski. On neljapäeva pärastlõuna. Taevavõlvil on säramas päike, väljas on talutavalt soe ning valgus nagu üritaks maailmaruumi suuremaks pressida. Sõidame kiirteel, tuul pressib aknale, nagu tahaks tuppa trügida. Silmitseme mööduvaid autosid. Igas neist vähemalt üks hing, kelle eesmärk meie omaga ühtib. Me trügime, oleme ebaviisakad ning kiirustades seame ohtu paljud kaaskäijad, sest meil kõigil on üks eesmärk - jõuda õigeaegselt sihtpunkti. On lihtsalt hämmastav kui paljude inimestega me tegelikult päeva jooksul kokku puutume, kuid kui palju me neist märkame ? Kui paljudele pöörame tähelepanu ja mõistame, et ka nemad on osa maailmast ning ka neil on omad asjad ajada. Vahel paneb mõtlema: ´´Millega need inimesed igapäev tegelevad, kuhu nad ruttavad kui meist 2 korda kiiremini sõites silmapiiri taha kaovad ning miks on nad nii palju paremad, et reeglid neile ei kehti ? ´´  Me kõik oleme väiksed liivaterad suures karjääris ning üks tilluke osa suurest tervikust, kus iga väike detail mängib määramatut rolli. Mis oleks lasteaed ilma lasteta, supermarket ilma klientideta, valitsus ilma juhtideta või maailm ilma eluta ? Tegelikult pole seal ju mingit vahet, sest siis ei oleks ju ka meid, kes seda kõike kritiseerivad, hävitavad ning oma käe järgi mugavaks kohandavad.
 Miskitmoodi kammitseb see aina edasi tihkuv kell. Üllatuslikult on suvest saanud sügis, sügisest saanud talv ning talvest saanud kevad. Muud ei ole midagi, lihtsalt inimesed ei jõua muudatustele järgi. Ma ei oska öelda, mida inimesed ootavad või loodavad, pigem, mida mina ootan, või loodan.. aga on palju mõtteid ja sõnu, mida hetkel siia internetiavarustesse kirja panna ei söanda ning mis ootavad vastuseid, lahendusigi.

Kui Sa ei küsi, on vastus alati eitav. Kui Sa ei tee midagi selleks, et saavutada soovitud, siis Sa ei saa seda. Kui Sa ei tee esimest sammu, siis jäädki paigale seisma.

-M.