Istun värskest õhust küllastunud jahedamapoolses toas ning tunne on kirjeldamatu. Inimestega on raske, inimesteta veel raskem. Kõik ümbritsev tundub nagu sumin, mida mu kõrvad ei teravusta ning ongi vist parem. Hetkeks on tunne nagu oleks maapind mu jalgealt kadunud. Kas see kõik on unes või ilmsi ? Ilmselt ka pikemalt mõeldes jääksin sellele küsimusele vastuse võlgu.
Ma ei tea kas see oleneb tähtede seisust, aastaajast või lihtsalt kehvast ilmast, aga viimaselajal olen kuidagi mõtlik. Mis on õnn ? Rahulolu ? Mida on õnneks vaja ? Kas on olemas selline hetk, kus me oleme siiralt õnnelikud ? Sellel hetkel me mõtleme, et mittemidagi muud ei olekski vaja, et kõik see, siin, just praegu, see ongi ainus mida õnneks vaja ? Ma arvan, et minu õnneks pole palju vaja. Loevad pisiasjad, väikesed detailid, mis koos, kild killu haaval moodustavad terviku. Olgugi, et see õnn kestab vaid viivu ning jätab Sind jälle ootama, mis sest? Peaasi, et see oli ja et seda nautisid. Õnn võib seisneda kallistuses armastatud inimese poolt peale rasket tööpäeva, või kellegi soojast naeratusest vihmaselt hallis esmaspäevahommikus.. või lihtsalt vaniljejäätisest, millel asetsevad punakad maasikalõigud teevad selle maitse täiuslikuks. Mõne jaoks lihtsalt mõnes ülehinnatud uues autos, majas, või kingapaaris. Igaljuhul sõltub see kõik inimesest ja tema väärtushinnangutest. Ma arvan, et peaksime rohkem väärtustama seda, mis meil on praegu, siin, selles hetkes, sest kunagi ei tea kauaks seda jätkub.. Lihtsalt ela, ole, unista ja naudi iga hetke, sest elu on elamist väärt. Lõppudelõpuks kahetseme siiski kõige rohkem seda, mille tegemata jätsime..
Tugev inimene on see, kes hoolimata paljudest ebaõnnestumistest ei kaota killukestki oma esialgsest entusiasmist.
If you could be anyone, would you still choose to be yourself ?
M.
No comments:
Post a Comment