Maailmas on nii palju inimesi. Nii palju hingi. Nii palju kehasid. Neil on unistused. Õigused. Tunded. Tujud. Kohustused. Ehk ka puudused ? Ei, ta on ju perfektne. Mis te räägite ? Puudused ? Te ei tea ju midagi. Üks ja sama stsenaarium mida iga saabuv päev uuesti läbi mängime. Millal me seda muudame ? Kas üldse muudame ? Eks seda elu näitab.
Mida tunneksid, kui Sinu juhtida oleks rong koos mitmesaja inimesega ning järsku leiad, et rööpad lõppevad. Neid ei ole enam. Sa ei jõuaks peatuda ning sõidad otse rööbastelt maha. Need sekundid, kümnendiksekundid mil su aju jõuab läbi mõelda just juhtuvat ning kogu eelneva elu juhtunu. Kujuta nüüd ette kui Sa tunneksid iga päev sama, mida eelnevas situatsioonis vaid mõningad sekundid, maksimum minut, mitte rohkem. Mul on viimaselajal tihti selline tunne. Ilma selle rongi, nende rööbaste ja nende inimesteta. Selline tunne, et miski on kohe juhtumas või oma lõppu leidmas. Kuidas ja mida edasi ? Rahutus. Miski on puudu. Peaks õppima end lõdvaks laskma ja elu nautima.
Peale eilset pidu, mida mul oli väga vaja sain ma lõpuks kinnitust, et mulle ei meeldi pidutseda. Ajaraiskamine. Ressursside raiskamine. Enese hävitamine.
.jpg)
If your life ended tomorrow, would you be proud of what you left behind ?
-M.
No comments:
Post a Comment